Autorid: A. Veziko, A. Veldre Kell on seisma jäänud unustanud eilsed rajad on aeg Otsides teed Kaugel eemal naeru kajab seal kui kumab linn ja majad taas on see miraaž Uneledes hämaruses veel rahutu meel rabeleb sees Ma tahan vabana minna. Katkendlikku laulu kuuldub sõnu mõistan vaevu kaasa siit kutsub see viis Mõte kandub soove paotab ajaruumi piire kaotab maa, ei kellegi maa Tahan käia küünlavalgel seal leida palee ainsa pimeda toa Tahan leida uut ja kauget soojust seal kus on vaid tolm Rändav hing on kõikjal võõras teadmata kus kodu on tal Tahan leida möödunud päevi neidki ootan, mis on ees Aga hetk, kus viibin praegu üürike on, väheks sellest jääb Ma tahan vabana minna. Ma loodan, et valgus sünnib taas et kildudest jällegi saab klaas millelt peegelpilti näen ja nii nagu iidsed targad tõed ma otsin ja südames avaneb tee kadunud õige tee Ma loodan, et valgus sünnib taas et kildudest jällegi saab klaas millelt peegelpilti näen ja nii nagu iidsed targad tõed ma otsin ja südames avaneb tee kadunud õige tee Tahan leida uut ja kauget soojust sealt kus on vaid tolm Rändav hing on kõikjal võõras teadmata kus kodu on tal Tahan leida möödunud päevi neidki ootan, mis on ees Aga hetk, kus viibin praegu üürike on, väheks sellest jääb Ma tahan vabana minna.